Taanis negatiivne intress töötab, euroalal mitte

Nordea panga hinnangul aitavad sellised ekstreemsed meetmed vaid neid keskpanku, mis üritavad sel moel kaitsta valuutarežiimi – Taani keskpank näiteks seotud kurssi euroga. Neile keskpankadele, kes üritavad ergutada majanduskasvu, on negatiivsed intressimäärad aga vale vahend, kirjutab Bloomberg.

See on hea uudis Taanile ja Šveitsile, kuid halb uudis Euroopa Keskpangale, Rootsile ja Jaapanile.

„Oleme teada saanud, et negatiivne intressimäär on instrument, mis aitab nõrgestada valuutat, kuid ei aita ergutada laenuandmist,“ ütles Nordea panga peaökonomist Kopenhaagenis Helge Pedersen. „Taanis on negatiivne intressimäär töötanud, kuna eesmärk oli kaitsta valuutapoliitikat.“

Taani ja Šveits võtsid ülimadala baasintressimäära -0,75% kasutusele 2015. a alguses, et tõrjuda spekulatiivse raha tulva nende AAA reitinguga varadesse. Šveits andis küll survele järele ja loobus frangi tugevnemisele kehtestatud ülempiiri kaitsmisest, Taani seotud kurss euroga pidas aga vastu.

Euroalal pole negatiivsed intressimäärad aga mingit edu toonud, ütles Pedersen. Sealsed poliitikategijad on järjest suuremas mures ning Euroopa Keskpank riskib nõiaringi sattuda, ütles ta.

Maailma suurima võlakirjafondi PIMCO tegevjuht Scott Mather kritiseeris läinud nädalal, et negatiivsed intressimäärad ei suuda ergutada inflatsiooni, õõnestades selle asemel hoopis finants- ja majanduslikku stabiilsust. SLJ Macro Partners LLP kaasasutaja Stephen Jen aga nentis, et keskpangad on pigem osa probleemist kui lahendusest.

Samas on negatiivsete intressimääradega seoses Taanist ka rida muid tähelepanekuid. Keskpanga intressimäärad on negatiivsed juba ligi kolm ja pool aastat, kuid inimesed pole hakanud raha madratsitesse koguma, kuna Taani ühiskond on üha rohkem sularahavaba ja pangad ei ole negatiivseid intressimäärasid jaeklientidele üle kandnud.

Ja ehkki panga tulu laenude väljastamisest on kannatanud, on seda korvanud asjaolu, et finantseerimiskulud on madalamad ja vähem on hapnenud laene. Kliendid on hakanud raha liigutama hoiustelt ümber varahaldusesse, aidates pangal sellest valdkonnast tulu teenida.

Samas ei saa mööda vaadata turul tekkinud moonutustest. Lühiajaliste eluasemelaenude intressimäärad on miinuses ja kinnisvara hinnad eriti pealinnas Kopenhaagenis on järsult tõusnud. Alles 2008. a elas Taani läbi ränga kinnisvaraturu krahhi. Nüüd on taas tekkinud mullistuste risk, hoiatas Pedersen. Poliitikasihtide järgi võttes on aga Taani rahapoliitika edukas olnud.